OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi SEIREARUANNE 2026

Eri eluvaldkondade tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimiseks korraldatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA) egiidi all rakendusuuringuid alates 2016. aastast. Uuringute põhieesmärk on valdkonniti analüüsida, kuidas muutuvad lähemate aastate jooksul põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused. Uuringute tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA metoodika kohaselt seiratakse uuringus püstitatud eesmärkide saavutamist, kogudes ettepanekute rakendamise kohta tagasisidet. Samuti vaadatakse koos ekspertidega üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

2023. aastal valmis OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi (edaspidi ka MME) valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring (Lepik & Uiboupin, 2023). Uuringus esitati valdkonna töötajate erialast ettevalmistamist puudutavad järeldused, arvestades tööjõuvajadusega, ning ettepanekud koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse paremaks vastamiseks.

2025. aasta detsembris koguti tagasisidet MME valdkonna uuringu ettepanekute elluviijatelt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, kas uuringus esitatud tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalu puudutavad kitsaskohad on liikunud lahenduste suunas, milliseid ettepanekutega seotud tegevused on ellu viidud ning milliste tegevuste puhul on ilmnenud takistusi. Siinsesse aruandesse on lisaks koondatud statistilised andmed OSKA MME valdkonna hõivatute kohta, valdkonna haridusandmed, info 2023. aasta uuringus tehtud ettepanekutest ja nende rakendumisest ning üldistatud tagasiside küsitluse tulemustest.

Seireuuringus on eesmärgi saavutamiseks kombineeritud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Allikatena on kasutatud valdkonda puudutavaid statistilisi andmeid Statistikaametilt, Maksu- ja Tolliametilt (MTA), HTM-ilt ning tagasisidet OSKA MME valdkonna uuringus (2023) tehtud ettepanekutele.

Kutsekoda tänab valdkonna esindajaid seireküsitlusele antud vastuste, ettepanekute elluviimise ning MME valdkonna arengusse tehtud panuse eest.

OSKA MME uuringusse hõlmatud tegevusalad on esitatud tabelis 1. Uuringus käsitletud põhikutsealade nimekiri koos eeldatava haridustaseme ja hõivatute arvuga on toodud tabelis 2. Ametiala universaalsuse tõttu majanduses on mõni ametiala hõlmatud uuringusse tervikuna kõikidel tegevusaladel kokku (nt keevitajad) või osaliselt teistelt tegevusaladelt. MME põhikutsealadel töötas 2021. aastal üle 44 000 inimese.

¹

OSKA masina- ja metalli- ja elektroonikatööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu põhjal tehtud ettepanekute elluviimise seireküsitlus tehti 2025. aasta detsembris. Küsitluses paluti organisatsioonidel kirjeldada ettepanekute elluviimiseks tehtud ja kavandatud samme ning muid tegevusi, mis toetavad uuringus esile toodud arenguvajaduste lahendamist. Lisaks sooviti välja selgitada, millised tegurid ettepanekute elluviimist takistavad. OSKA meeskond vaatas kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekutele antud tagasiside üle ning koostas selle alusel siinse ülevaate. Lisaks koondati meediakajastustest teavet kitsaskohtade leevendamise kohta.

Allpool on esitatud uuringus toodud järeldused, nende leevendamiseks tehtud ettepanekud ning seireküsitlusele vastanute koondatud ja üldistatud tagasiside ettepanekute elluviimise kohta.

Hindamisskaala, mille alusel on hinnatud ettepanekute elluviimist

• Tehtud (ellu viidud) – tegevus on lõpetatud või eesmärk saavutatud.

• Töös – tegevused on algatatud ja hetkel käimas.

• Plaanis teha – tegevus on kavandatud, kuid pole veel alanud.

• Ei ole plaanis – ettepanekust on loobutud või see ei osutunud teostatavaks.

Uuringus püstitatud eesmärk:    valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam inseneriharidusega koolilõpetajaid.

• HTM on hariduse ja tööturu tihedamaks sidumiseks ning noorte õpivalikute suunamiseks algatanud inseneriakadeemia. See on riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, millega soovitakse tõsta insenerihariduse kvaliteeti, toetada inseneride järelkasvu ning suurendada tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna populaarsust. Aastatel 2023–2029 suunatakse inseneriakadeemiasse ligikaudu 39,4 miljonit eurot Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid.
  • Tutvustatakse tehnikaerialasid iga-aastaste kutsemeistrivõistluste „Noor meister“ raames.
  • LTT ja inseneeria populariseerimise tegevusi viiakse ellu programmi TeaMe+ raames. Tegevusi jätkatakse EL-i kaasrahastatava meetme TeaMe 3.0 kaudu ning need on suunatud sellele, et noored teaksid rohkem teadusest ja inseneri elukutsest.
  • Toetatud on rohe- ja digioskuste lõimimist kõrg- ja kutsehariduse õppekavadesse ning uute õppemoodulite väljatöötamist. Roheoskuste arendamisel keskendutakse valdkondadele, mida rohepööre enim mõjutab, sealhulgas energeetika, ehitus, tööstus.
  • Digipöördes toetati digikompetentside arendamist mitte-IT-erialadel ning pakutakse täienduskoolitusi ja mikrokvalifikatsiooniõpet.
• MKM viib alates 2023. aastast inseneriakadeemia tegevusi ellu koostöös HARNO ning HTM-iga ning osaleb aktiivselt inseneriakadeemia juhtnõukogu töös. 2025. aasta lõpus avati täiendav taotlusvoor noorte valikute suunamiseks inseneeria ja IKT valdkonda. Toetuse eesmärk on suurendada 13–19- aastaste noorte huvi inseneeria ja IKT vastu ning parandada nende arusaamu õpi- ja karjäärivõimalustest. Koostöös erialaliitude ja TalTechiga korraldatakse Eesti–Soome õpilasvõistlust „Tuleviku loojad“, mille eesmärk on siduda põhikooliõpilaste reaalainete teadmised tuleviku töövõimalustega. 2024. aastal osales võistlustel 19 kooli ning järgmine võistlus on kavandatud 2026. aasta teise poolde.
• Eesti Elektroonikatööstuse Liit (EEL) osaleb inseneriakadeemia tegevustes ja juhtnõukogu töös ning korraldab igal aastal kampaaniat „Õpi elektroonikat!“.
• Eesti Mehaanikainseneride Liit (EMIL) on Tallinna Tehnikaülikoolis tutvustanud eriala üliõpilastele ning andnud sisendit inseneriakadeemia tegevustesse.
• Eesti Masinatööstuse Liit (EML) panustab pidevalt ja aktiivselt inseneriakadeemia tegevustesse muu hulgas juhtnõukogu liikmena. EML on kaasatud kutseharidusreformi elluviimisse ning teeb koostööd kõigi valdkonda panustavate koolidega. EML aitab korraldada inseneeriapäevi põhikoolides, toetab tehnikasündmusi ning osaleb avatud tehaste päeva korraldamises. EML-i nõukogu esimees juhib Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma. Tehakse koostööd teiste erialaliitudega ning toetatakse ka koolidevahelist koostööd.
  • Endiselt on väljakutseks, kuidas tekitada põhikooli noortes huvi tehnikavaldkonna vastu ning tagada piisavad teadmised reaalainetes, mis võimaldaksid jätkata õpinguid tehnoloogia suunal. Puudujääke esineb ühtviisi nii õppimistingimustes ja õppevahendites (nt tehnoloogiaklasside sisustus) kui ka tehnoloogiaõpetajate arvus.
• Eesti Lennuakadeemia (ELA) osaleb inseneriakadeemia tegevustes ning panustab inseneeria populariseerimisse. Tehnikaerialade tutvustamiseks korraldatud töötubades on osalenud kokku 2211 õpilast.

Ettepanek on ellu viidud. Käima on lükatud riiklik valdkondadeülene tehnikaalade koostööprogramm inseneriakadeemia, millel on rahastus ja laiapõhjaline partnerlus (HTM, MKM, Harno, erialaliidud, ettevõtted, kutse- ja kõrgkoolid; programmi kestus 2023–2029).

• HTM: õppekaval täiskoormusega õppimine on kõrghariduses jätkuvalt tasuta. Ettevõtetel on võimalik pakkuda stipendiume kõrgkooli sihtasutuse kaudu, millega kaasneb talle maksusoodustus. Inseneriakadeemia raames pakutakse motiveerivaid ja toetavaid tegevusi, et toetada õpingute edukat lõpetamist.
• EEL osaleb inseneriakadeemia töös nii tegevustega kui ka juhtkogu kaudu. Lisaks korraldab liit igal aastal kampaaniat „Õpi elektroonikat!“.
• Koolid (ELA, TTK, TalTech, TÜ) on suurendanud tehnikaerialade vastuvõttu ning mõne eriala puhul on ka konkurss õppekohtadele suurenenud. Koolid on suurendanud probleem- ja projektõppe mahtu ning õppetöös rakendatakse eriala ettevõtete reaalseid juhtumeid. Osaletakse inseneriakadeemia programmis. Tagasiside kohaselt on kasvanud ka stipendiumite osakaal.
  • ELA-l on plaanis 2026. aastal võtta vastu kuni 60 üliõpilast lennundustehnika õppekavale ning kuni 26 õppijat õhusõiduki tehniku õppekavale (kutseõpe).
  • TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond on valmis suurendama vastuvõttu tehnikaaladel, kuid on takistusena esile toonud õppe rahastuse. Eelkõige puudutab see BA õppekava „Arvutitehnika“ ning MA õppekava „Arvutitehnika ja robootika“. Õppemahu kasvatamine eeldab täiendava infrastruktuuri (laborid) ja inimressursi arendamist. Näiteks on Õiglase Ülemineku Fondi toel kolme akadeemilise üksuse koostöös loodud Narva kolledžis uus magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“ (2025/2026. õppeaastal 25 õppekohta).

Ettepanek on töös. Tehnikaerialade populariseerimisse panustatakse aktiivselt ning mõne eriala puhul on konkurss õppekohtadele suurenenud. Inseneriakadeemia tegevus ning kõrgkoolide lisameetmed (stipendiumid, projektõpe, ettevõtluskoostöö) toetavad õppijate motivatsiooni. Kõrgkoolid on suurendanud tehnika, tootmise ja töötlemise erialade vastuvõttu ning on valmis veelgi suurendama, kuid takistuseks võib olla stabiilse ja pikaajalise rahastuse puudumine. Samas on kasutatud ka täiendavaid rahastusvõimalusi. Tagasisidest ei ilmne, et õppe tasustamissüsteemi kaudu oleks loodud selged mehhanismid õppijate suunamiseks puudujäägiga tehnikaerialadele. MME valdkonna kõrghariduse õppekavadel on lõpetajate osakaal kogu kõrghariduse lõpetajatest püsinud samas suurusjärgus (7%), olles viimasel kolmel aastal väikeses kasvutrendis. Vastuvõetute arv ning ka vastuvõetute osakaal kogu kõrghariduse vastuvõetutest on viimastel aastatel kasvutrendis (vt ptk 3.2.1).

• HTM on halduslepingutes kokku leppinud, et kõrgkoolid arvestavad vastuvõtuarvude kujundamisel ja õppekavade arendamisel OSKA soovitusi. Kõrgkoolid kaasavad ettevõtete esindajaid õppekavade arendamisse. Kõrgharidusõpe ja õppekavade arendamine on kõrgkoolide vastutus.
• EEL propageerib oma liikmete seas elektroonika magistriõpet, sealhulgas mikrokraadide omandamist. Elektroonikaalaste tehnoloogiliste protsesside õpetamises on edusammud seni tagasihoidlikumad. Tallinna kutsekoolide liitmise tulemusel võib tekkida tehniline baas, mida oleks võimalik kasutada ka ülikoolide tehnoloogiaõppes. Lisaks veab liit igal aastal kampaaniat „Õpi elektroonikat!“.
• TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond on valmis suurendama vastuvõttu tehnikaaladel, kuid on takistusena toonud õppe rahastuse. Eelkõige puudutab see BA õppekava „Arvutitehnika“ ning MA õppekava „Arvutitehnika ja robootika“. Õppemahu kasvatamine eeldab täiendava infrastruktuuri (laborid) loomist ja inimressursi arendamist. Näiteks on Õiglase Ülemineku Fondi toel kolme akadeemilise üksuse koostöös loodud Narva kolledžis uus magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“ (2025/2026. õppeaastal 25 õppekohta).

Ettepanek on töös. Elektroonikaalase kõrghariduse õppekavade arendamisse on kaasatud ettevõtjad, propageeritakse magistriõpet ja mikrokraade. Elektroonikaalase kõrgharidusõppe²² vastuvõetute arv on jäänud samaks³³ ajal, kui kogu kõrghariduses on kasvanud (9%). Lõpetajate arv on elektroonikaalal kasvanud 5%, mis on kõrghariduse keskmisest natuke rohkem (3%). Elektroonikaga seonduvasse magistriõppesse on vastuvõetute arv kasvanud veerandi võrra (26%), kuid bakalaureuse tasemel vähenenud viiendiku võrra (vt ka ptk 3.2.1). Elektroonikaalaste tehnoloogiliste protsesside arendamise ja juhtimise õpetamine on endist viisi probleem. Vaja oleks panustada täiendava infrastruktuuri ja inimressursi arendamisse.

Uuringus püstitatud eesmärk: kõrghariduses tehniliste erialade lõpetajate arvu suurendamiseks on keskhariduses (gümnaasiumis ja kutseõppes) lõpetajatele tagatud õpingute sujuv jätkamine kõrghariduses.

• HTM on kitsa ja laia matemaatika õppe eristamist varem analüüsinud uuringus „Gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuring“ (Ernst & Young Baltic AS, 2018). Veel käsitleti seda 2020. aastal gümnaasiumi matemaatika töörühma ettepanekutes ainekava arendamiseks. 2024. aasta kevadel korraldati gümnaasiumilõpetajate seas küsitlus matemaatika valikute kohta (tulemuste kokkuvõte), millest selgus, et gümnaasiumisse astudes valis 82% vastajatest laia ja 18% kitsa matemaatika. Riigieksami valikul valis 67% vastajatest laia ja 33% kitsa matemaatika eksami. Kitsa matemaatika riigieksami valiku peamiste põhjustena nimetati, et eksamitulemus ei ole oluline (47%) ning edasiõppimisel piisab kitsa matemaatika eksamist (28%). Analüüsist ilmnes, et need, kes soovivad edasi õppida erialadel, kus on vaja rohkem matemaatikat, valisid tõenäolisemalt just sellel põhjusel ka laia matemaatika õppe. HTM kaalub sarnase küsitluse kordamist 2026. või 2027. aasta kevadel.
  Lisaks tegeleb HTM-is riikliku õppekava üldosa arendamisega teadlaste töörühm TÜ juhtimisel. Õppekava üldosa põhimõtete väljatöötamisele järgneb ainevaldkondade kavade koostamine. Uus riiklik õppekava on kavandatud rakenduma alates 2035. aastast.

Ettepanek on töös. Analüüsitud on õpilaste kitsa või laia matemaatika valimise põhjuseid ning samalaadseid küsitlusi plaanitakse gümnasistide seas korraldada ka lähitulevikus. Kavandatakse riikliku õppekava üldosa arendamist, mille raames käsitletakse õpiteede kujundamise põhimõtteid laiemalt. Tagasisidest ei selgu, kas on plaanis analüüsida eksami valiku mõju noorte karjääriteede valikule.

HTM on loonud on uued laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad (nt elektroonikasüsteemide tehnoloogia, mehitamata sõidukite tehnoloogia, mootorsõidukite remonditehnoloogia, elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia), milles sisaldub senisest suurem üldharidusõpingute maht. Õppekavades on valikutega võimaldatud süvendatud õpe riigieksamite paremaks sooritamiseks.

Ettepanek on ellu viidud. Kutsehariduse tehniliste erialade õppekavades on suurendatud üldhariduse mahtu ning loodud võimalused süvendatud õppeks, mis toetab riigieksamite edukamat sooritamist ja õpingute jätkamist kõrghariduses. 2025/2026. õppeaastast avati esimesed uued nelja-aastased laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad, mis annavad parema ettevalmistuse tööturul edaspidi rakenduda või jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

Uuringus püstitatud eesmärk: valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam erialase ettevalmistusega tootmistöötajaid.

HTM on tegevustoetuse käskkirjaga andnud koolidele suunised suurendada vähemalt 10% vastuvõttu mitmel masina- ja metallitööstuse õppekaval (nt keevitaja, CNC freespingi operaator, mehhatroonik, automaatik). 1. septembril 2025 jõustunud kutseõppeasutuse seadus võimaldab mitte piirata tasuta õppesse sisenemist erialadel, kus OSKA uuringu järgi on suur pakkumise puudujääk. Nendeks on muu hulgas elektroonika, automaatika, mehaanika ja metallitöö.

Ettepanek on töös. HTM on andnud kutseõppeasutustele suunised suurendada mitmel masina- ja metallitööstuse õppekaval vastuvõttu vähemalt 10% võrra ning loonud lisavõimalused tasuta õppesse asumiseks valdkondades, kus tööjõupuudus on suur. Seni ei ole need meetmed siiski vastuvõetute arvu kasvu nimetatud erialadel kaasa toonud. Tõenäoliselt võtavad muutused aega, sest tervikvaates ei ole masina- ja metalli alavaldkonna kutseõppe erialadel vastuvõtt suurenenud (vt ptk 3.2.2).

• HTM populariseerib inseneeria valdkonna õppekavasid ning toetatakse õppijate katkestamise vähendamist ühe tegevusena inseneriakadeemiast.
• MKM korraldas koostöös HARNO-ga 2025. aastal inseneriakadeemia raames Avatud Tehaste Päeva, mille raames said 7.–9. klassi õpilased külastada tehaseid ja tutvuda kaasaegse tootmise ning valdkonna karjäärivõimalustega. 1500 osalejaga üritus toimus esmalt Tartus ja Tartumaal, kus oli võimalik külastada 13 tehast. 2026. aastal laieneb üritus Saare-, Pärnu-, Rapla-, Järva-, Lääne- ja Harjumaale, et tutvustada Eesti tööstuse mitmekesisust ja innovaatilisust.
• EML-i seisukohalt ei ole üksnes vastuvõtu suurendamine piisav, kui seni ei ole tegeletud motivatsiooni kujundamise ja muu vajaliku eeltööga. Masina- ja metallitööstuse võimalusi tuleb tutvustada, näidates noortele valdkonna mõju igapäevaelule ja ühiskonna toimimisele laiemalt. EML koostab materjale koolide karjäärinõustajatele ning tutvustab noortele aktiivselt valdkonda koolikülastuste raames. Õppekohtade suurendamise tarvis saab liit teha ettepanekuid, et soodustataks õppimist vajalikel erialadel.
• Kutseõppeasutused (Viljandi KÕK, Ida-Virumaa KÕK, Valgamaa KÕK, VOCO, Kuressaare AK, TTHK) on suurendanud vastuvõttu metallivaldkonna ja mehhatroonika erialadel; teevad koostööd ettevõtjatega (lahtiste uste nädalad, õppekäigud ettevõtetesse, stipendiumid, kaasatakse töömaailma esindajaid) ja kõrgkoolidega; ajakohastatavad õppekavasid ja rakenduskavasid, seejuures on loodud uued nelja-aastased rakenduskavad; kaaluvad mikrokvalifikatsioonide pakkumise laiendamist; osalevad projektides (inseneriakadeemia, Erasmus+, õpiränded); korraldavad koolisiseseid kutsevõistlusi. Alljärgnevalt on toodud näited.
  • Viljandi KÕK-s on keevituse erialal konkurss kutsekeskhariduse tasemel, üheaastases MIG/MAG õppes on 16 õppekohast ligi pooled töökohapõhises õppes.
  • Valgamaa KÕK korraldab Valga valla koolidele karjääriõpet, mille raames põhikooli õpilased osalevad karjääripäevadel eri erialadel. Huvialaringis saavad osaleda kõikide erialade õpilased ning plaanis on ringi laiendada ka põhikooliõpilastele.
  • Kuressaare AK-s on valdkonnaga seotud õppekavaks väikelaevaehitus, lisaks pakutakse valdkonnaga seotud kursusi (nt keevitamine). Kool sooviks, et väikelaevaehitus oleks Töötukassa toetatavate erialade nimekirjas ning HTM kaaluks kulukate erialade rahastamismudelisse täiendavat koefitsienti.
  • TTHK on töötanud välja uued laiapõhjalise õppekavad, näiteks „Tööstuse digitehnoloogia“, millel on võimalik spetsialiseeruda mehhatrooniku, roboti operaatori ja tööstuse digitehnoloogia suunale; „Keevitus- ja metallitöö“, millel on võimalik spetsialiseeruda CNC freespingi ja CNC treipingi operaatori suunale.
• Kutseõppeasutused on tagasisides esile tõstnud kitsaskohana põhikoolist tulevate õppijate teadmiste ebaühtlase taseme, mis nõuab täiendavat järeleaitamist ning mõjutab õppeprotsessi. Lisaks on välja toodud vajadus paindlikumate praktikavõimaluste või täiendava toe järele nii õppijatele kui ka ettevõtetele ning vajadus lastevanemate ja põhikooliõpetajate teadlikkuse suurendamise järele.

Ettepanek on töös. Kutseõppe tehniliste erialade populariseerimiseks ja õppijate motiveerimiseks on rakendatud hulk tegevusi: inseneriakadeemia, Avatud Tehaste Päev, karjääriõpe põhikoolides, rahvusvahelised projektid jms. Koolid on suurendanud vastuvõttu ja ajakohastanud õppekavasid tööturu vajadustest lähtudes. Samas mõjutavad õppijate valikuid muudki tegurid (sh lapsevanemate hoiakud, piirkondlikud eripärad, praktikakorraldus), mistõttu vajab tegevus jätkuvat süsteemset tähelepanu. Motivatsiooni suurendamine peab eelnema vastuvõtule, pelgalt õppekohtade lisamisest ei piisa, kui noorte huvi ja teadlikkus valdkonnast on vähene. Oluline on suunata populariseerimistegevused senisest enam nendele erialadele, kus tööjõuvajadus on suurem, et tagada parem kooskõla tööturu vajadustega.

Seire tagasisidest tulnud sõnum poliitikakujundajatele

Väikse vajadusega, kuid potentsiaalselt suuremat lisandväärtust loovate erialade puhul, nagu väikelaevaehitus, võiks olla Töötukassa toetus tagatud ka siis, kui hõivatute arv ei kasva, ning HTM võiks kaaluda kulukate erialade rahastamismudelisse täiendavat koefitsienti.

Uuringus püstitatud eesmärk: õhusõiduki hooldustehniku kutseõppe rahastamine katab tegelikud õppekulud.

• HTM on heaks kiitnud õhusõiduki hooldustehniku kutseõppe pakkumise Eesti Lennuakadeemias. 2026/2027. õppeaastal eraldatakse riigieelarvest tegevustoetust kuni 26 õppijale. ELA-ga toimuvad läbirääkimised õppe teatud aspektide üle ning eelduslikult alustatakse 2026. aasta sügisel uue õhusõiduki hooldustehnikute õpperühmaga, arvestades B- kategooria õpet.
• ELA: 2026. aasta sügisel avatakse õhusõiduki hooldustehniku kutseõppe õppekava, kuhu loodetakse vastu võtta kuni 26 õppijat. Vastuvõetavate arv sõltub praktikaettevõtte võimekusest õppijaid praktikale võtta, kuna riiklik rahastus ei kata kogu hooldustehniku B- kategooria kutseõppe õppekulusid.

Ettepanek on ellu viidud. Õhusõiduki hooldustehniku B-kategooria õppe pakkumiseks on HTM eraldanud tegevustoetust kuni 26 õppijale ning ettevalmistused uue õpperühma avamiseks on käimas. Praktikakulude katmise üle käivad läbirääkimised praktikaettevõtetega, kuna riiklik rahastus ei kata neid. Ettevõttepoolne praktikakulude kandmine on ajutine lahendus, mis ei pruugi olla jätkusuutlik.

Uuringus püstitatud eesmärk: valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam elektroonikaalase ettevalmistusega koolilõpetajaid.

• HTM on 2025. aasta tegevustoetuse käskkirjas andnud koolidele suunise suurendada vähemalt 10% vastuvõttu mitmel elektroonika ja automaatika õppekavarühma õppekaval (sh elektroonikaseadmete tehnik). Lisaks jätavad 1. septembril 2025 jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatused võimaluse mitte piirata tasuta õppesse sisenemist erialadel, kus OSKA uuringu kohaselt on suur pakkumise puudujääk, sealhulgas elektroonika, automaatika, mehaanika ja metallitöö.

Ettepanek on töös. Elektroonikaalase kutseõppe vastuvõttu suurendatakse läbi tegevustoetuste. 1. septembril 2025 jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatustega ei piirata tasuta õppesse sisenemist puudujäägiga erialadel, et õppijate arv oleks tööjõuvajadusega paremini kooskõlas. Elektroonikatehniku vastuvõetute arv on väikesearvuline, kuid oli 2025/2026. õppeaastal eelnevast aastast märgatavalt suurem (vt ptk 3.2.2). Lähedasele automaatika erialale asus õppima kümnendiku võrra vähem õppijaid.

Uuringus püstitatud eesmärk: autoerialade kutseõppe koolilõpetajate arv vastab tööturu vajadustele.

HTM on kutseõppeasutuste tegevustoetuse käskkirjas arvestanud OSKA ettepanekutega ning koolidele on antud suunised automaalrite vastuvõtu vähendamiseks. Kutseõppe pakkumise vähenemist nendel erialadel toetavad ka 1. septembril 2025 jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatused, mis puudutavad tasuta ja tasulise õppimise korraldust kutseõppeasutustes.

Ettepanek on töös. Automaalrite vastuvõtu vähendamiseks on koolidele antud sellekohased suunised ning kutseõppeasutuse seaduse muudatused toetavad koolituspakkumise paremat vastavusse viimist tööturu vajadustega. Vastusest ei selgu, kas mootorsõidukitehnikute õppekohtade vähendamiseks on samuti suunised antud. Andmete põhjal on automaalrite vastuvõtus olnud muutus vähenemise suunas (kümnendiku võrra), kuid mootorsõidukitehnikute vastuvõtt on hoopis natuke kasvanud (vt ptk 3.2.2). Ettepaneku elluviimine vajab jätkuvat tähelepanu.

HTM andis 2025. aasta tegevustoetuse käskkirjas koolidele suunise suurendada mootorsõidukidiagnostiku õppekavadel vastuvõttu vähemalt 10%.

Ettepanek on töös. HTM on koolidele andnud suunised suurendada diagnostikute õppe pakkumist, kuid see ei ole veel mõju avaldanud. Vastuvõetute arv mootorsõidukidiagnostiku õppesse on vähenenud (vt ptk 3.2. Ettepanek vajab jätkuvat tähelepanu.

Uuringus püstitatud eesmärk: autoerialade õppes kasutavad kutseõppeasutused ühtset tänapäevast eestikeelset e-õppekeskkonda.

HTM-is on õppevara kaardistuse hange pooleli. Lepingud on sõlmitud ning tegeletakse vajaduste kaardistamisega. Esmased tulemused on kavandatud 2026. aasta märtsiks. Jätkutegevusena tellitakse õppevara vastavalt kaardistuse tulemustele.

Ettepanek on töös. Ühtse eestikeelse e-õppekeskkonna väljatöötamise ettevalmistavad tegevused on käimas ning vajaduste kaardistus on töös. Konkreetsete lahenduste tellimine sõltub kaardistuse tulemustest.

Uuringus püstitatud eesmärk: elektroonikatööstuse töötajad on läbinud vajaliku täiendusõppe.

• HTM-il on valmisolek tellida riikliku koolitustellimuse (RKT) raames elektroonikaalaseid täienduskoolitusi, sealhulgas IPC-koolitusi (osalejatele tasuta), ning need on kavas lülitada järgmisesse RKT tellimusse perioodiks II poolaasta 2026 kuni II poolaasta 2027. Perioodil 2025 I poolaasta kuni 2026 II poolaasta on kavandatud elektroonika ja automaatika õppekavarühma koolitusi eri meetmete raames: VÕTI, Digi RRF, ÕÜF, mikrokvalifikatsiooniõppe kursused. Elektroonika ja automaatika õppekavarühm kuulub prioriteetsete hulka ning tellimusi kavandatakse ka edaspidi.
• Töötukassa toetab elektroonikatehnikute ja elektroonikatööstuse inseneride tööle asumist ning töötamist. Elektroonikatööstuse ettevõtteid toetatakse koolitustoetusega eri olukordades: värbamisel, muutustega kohanemisel, eesti keele ja IKT-oskuste arendamisel ning Euroopa Liidu kaasrahastusega roheoskuste arendamisel. Värbamise olukorras toetatakse töölepinguga tööle asuvate töötajate koolitamist, kui tööandja avaldab töökuulutuse ka Töötukassa portaalis. Näited toetatud koolitustest: „IPC-A-610 ja IPC J-STD- 001 CIS töötajate koolitus“ ja robotioperaatorite koolitus. Veel toetab Töötukassa sihtrühma kuuluvaid inimesi tasemeõppesse asumisel tasemeõppe toetusega. Koostatud on toetatavate õppekavade nimekiri.

Ettepanek on ellu viidud. Elektroonikaalaste täienduskoolituste tellimine ja rahastamine toimub mitme meetme kaudu ning valdkond on määratletud prioriteetsena. Töötukassa toetab inseneride ja elektroonikatehnikute nii tööle asumist kui ka tasemeõppesse sisenemist.

Uuringus püstitatud eesmärk: tehnoülevaatajate järelkasv vastab tööturu vajadustele ning tehnoülevaatajana töötamise nõuetele vastamiseks on loodud veelgi võimalusi.

Eesti Tehnoülevaatajate Liidu (TÜL) sõnul eeldab ettepaneku elluviimine liiklusseaduse muutmist, mis võimaldaks tehnoülevaatajana töötamise nõuetele vastamisel töökogemuse arvestamist. Sellekohane ettepanek on esitatud kliimaministeeriumile.

Ettepanek on töös.

TÜL-i hinnangul ei ole ettepanek liidu esmaste prioriteetide hulgas, mistõttu ei ole TÜL vastavaid tegevusi senini alustanud.

Ei ole plaanis teha. Ettepanek ei ole praegu päevakorras.

Uuringus püstitatud eesmärk: tööjõupuuduse leevendamiseks on töötleva tööstuse tööandjatel paindlikumad võimalused välistööjõu kasutamiseks.

MKM: 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud välismaalaste seaduse muudatused võimaldavad välismaalt lihtsamalt spetsialiste värvata . Muudatustega on loodud erand tähtajalise elamisloa taotlemiseks neil tegevusaladel, kus esineb suur tööjõupuudus. Töötukassa loa taotlemise kohustus on kadunud, kohaldub erisus sisserände piirarvust ning töötasu peab olema vähemalt 80% Eesti keskmisest palgast. Erisuse alusel võib Eestisse tulla aastas kuni 1300 välistöötajat, majanduskasvu tingimustes kuni 2600. Muudatused töötati välja Siseministeeriumi ja MKM-i koostöös.

Ettepanek on töös. Välismaalaste seaduse muudatustega soovitakse lihtsustada välistööjõu kaasamist tööjõupuudusega tegevusaladel. Muudatused on kavandatud jõustuma 2026. aastal.

MME valdkonna tegevusalade (vt ptk 1) ettevõtetes töötas 2021. aastal Statistikaameti ettevõtlusstatistika järgi kokku 48 135 töötajat. 2024. aastal oli nendel tegevusaladel hõivatuid 2% võrra rohkem ehk 49 314, mis moodustas 9,1% kogu ettevõtlusest. MME osakaal kogu töötleva tööstuse hõivatutest on kasvanud 47%-ni (vt joonis 1). Mootorsõidukite hoolduse ja remondi alavaldkonnas on kolme aasta jooksul hõivatute arv kasvanud koguni 16%, teiste alavaldkondade hõive on püsinud ligikaudu samal tasemel (elektroonikatööstuses 3%, metallitööstuses 1%, masinatööstuses -2%).

OSKA 2023 MME uuringus⁴⁴ prognoositi, et hõivatute arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kasvab prognoosiperioodi jooksul ligi 3% ning mootorsõidukite hoolduses jääb samaks. TÖR-i andmetel on MME põhikutsealadel hõivatute arv 2025. aastal 3% võrra suurem kui 2021. aastal. Masina- ja metallitööstuse alavaldkonna põhikutsealadel kasvas hõive 2%, elektroonikatööstuses 1% ning mootorsõidukite hoolduses 7%. Seega on prognoosiperioodi esimestel aastatel mootorsõidukite hoolduses hõivatute arv hoopis suurenenud.

Vastuvõetute arv MME valdkonna kõrghariduse õppekavadel on viimastel aastatel kasvanud ning ka vastuvõetute osakaal kogu kõrghariduse vastuvõetutest on viimastel aastatel kasvutrendis (vt joonist 2). Võrreldes 2022/2023. õppeaasta madalama vastuvõtuga oli vastuvõetuid 2025/2026. õppeaastal 40% rohkem. Suurem hüpe on toimunud viimasel õppeaastal, kui eelneva aastaga võrreldes asus MME põhikutsealadega seonduvatele õppekavadele õppima ligi veerandi võrra rohkem õppijaid. Lõpetajate osakaal kogu kõrghariduse lõpetajatest on püsinud samas suurusjärgus (7%), olles viimasel kolmel aastal väikeses kasvutrendis.

Elektroonika inseneride kohta oli OSKA uuringus ettepanek, et magistritasemel tuleks neid koolitada rohkem (vt ptk 2.1). Elektroonikaalase kõrgharidusõppe⁵⁵ vastuvõetute arv on jäänud samaks⁶⁶, kuid kogu kõrghariduses on kasvanud (9%). Lõpetajate arv on elektroonikaalal kasvanud 5%, mis on kõrghariduse keskmisest natuke rohkem (3%). Elektroonikaga seonduvasse magistriõppesse on vastuvõetute arv kasvanud veerandi võrra (26%), kuid bakalaureuse tasemel vähenenud viiendiku võrra.

Järgmiste aastate kutsehariduses õppimist mõjutab oluliselt 2025. aasta 1. septembrist jõustunud kutsehariduse reform (Haridus- ja Teadusministeerium)⁷⁷, mille eesmärk on tõsta kutsehariduse kvaliteeti, muuta õpe paindlikumaks ja viia vastavusse tööturu vajadustega. Alates 2025/2026. õppeaastast on avatud esimesed uued nelja-aastased laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad, mis annavad parema ettevalmistuse tööturul edaspidi rakenduda või edasi õppida. Lisaks muudeti õppekohtade rahastamispõhimõtteid. Riigi tugi on suunatud eelkõige noortele mõeldud kutsekeskhariduse õppele. Võõrkeelne õpe ning osa täiskasvanute kutseõppest (nt sama taseme kutseõppe korduv omandamine lähiaastatel või õppimine hiljuti omandatud kõrghariduse järel) on õppijale edaspidi tasuline ning samal ajal ei saa tasuta omandada kutse- ja kõrgharidust.

Tervikvaates oli kutseõppesse vastuvõetute arv 2025/2026. õppeaastal eelnevast aastast viiendiku võrra väiksem. On keeruline eristada, mil määral tuleneb vastuvõetute arvu vähenemine kutsehariduse reformist või teadlikust õppekohtade suunamisest. MME õppekavadel oli 2025/2026. õppeaasta vastuvõtt eelneva aastaga võrreldes vähenenud kutsehariduse keskmisest (–20%) vähem (mehaanika ja metallitöö –3%, elektroonika ja automaatika –4%, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika – 6%).

MME kutsehariduse õppekavadel kokku on vastuvõetute ja lõpetajate osakaal võrdluses kogu kutseõppega püsinud samas suurusjärgus: kõikidest vastuvõetutest 13%–15% ning lõpetajatest 11%– 12% vahel. Joonisel 3 on toodud MME põhikutsealadega seonduvate õppekavade vastuvõetute ja lõpetajate koondarvud õppekavarühmade kaupa⁸⁸.

Järgnevalt vaadatakse alavaldkondade kutseharidust detailsemalt. Joonisel 4 on toodud masina- ja metallitööstuse erialade vastuvõetud. Kui võrrelda viimase kolme aasta keskmisi varasema kolmeaastase perioodi keskmisega⁹⁹, siis on masina- ja metallitööstuse alavaldkonnas lõpetajate arv jäänud samaks (1%) ning vastuvõtt vähenenud 5%. Pingioperaatoreid on vastu võetud kolmandiku võrra vähem (–34%) ning automaatikuid kümnendiku võrra vähem (–11%). 2025/2026. õppeaastal oli ainsana eelneva aastaga võrredes vastuvõetute arv suurem keevitajatel (4%) ning metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajad (väikesearvuline väikelaeva ehituse ÕK) (50%). Vastuvõetute osakaal kogu kutsehariduses vastuvõetutest oli 2025/2026. õppeaastal eelnevatest aastatest protsendipunkti võrra suurem.

Kutsehariduses on elektroonika erialal õppijaid arvuliselt vähe. Elektroonikatehnikute, tase 4, õppesse vastuvõetute arv on aastati kõikuv, mistõttu on ka lõpetajate arvud aastati erinevad (vt joonist 5). Erinevalt kutsehariduse keskmisest, mille puhul oli 2025/2026. õppeaastal vastuvõetuid viiendiku võrra eelnevast aastast vähem, oli elektroonikatehniku vastuvõetute arv eelnevast aastast märgatavalt suurem.

Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas on viimase kolme aasta keskmisi varasema kolmeaastase perioodi keskmisega¹⁰¹⁰ võrreldes tervikvaates vastuvõetute arv jäänud samaks (1%) ning lõpetajate arv kasvanud 27% (vt joonist 6). Autoerialad on läbi aastate olnud populaarsed ning ülekoolitamise tõttu oli 2023. aasta OSKA uuringus soovitus vähendada automaalrite ja mootorsõiduki tehnikute vastuvõttu, et vastata paremini tööturu vajadustele (vt ptk 2.5). Automaalri erialale vastuvõetute arv on kolmeaastaste keskmiste võrdluses kahanenud 10%, kuid on olnud aastati erinev, näiteks 2022/2023. õppeaastal võeti vastu 211 ja 2024/2025. õppeaastal 195 õppijat. Vastuvõtu vähenemine on olnud oodatust väiksem. Mootorsõidukite tehnikute õppes on vastupidiselt soovitule kolmeaastaste keskmiste võrdluses vastuvõtt hoopis natuke kasvanud (4%). Samas diagnostikuid, kellest tuntakse tööturul puudust, on kolmandiku võrra vähem õppima asunud (–33%). Positiivsena saab tuua, et 2025/2026. õppeaastal tuli diagnostikuid õppima eelneva aastaga võrreldes rohkem (8%). Samuti on positiivne suund, et senisest rohkem on sõidukite kere ja värvitööde meistri õppes õppijaid (tehnikajuhid ja meistrid).

Seire tagasiside põhjal on enamik OSKA MME uuringus esitatud ettepanekutest rakendamisel või vähemalt osaliselt ellu viidud. Välja on toodud olulisemad edusammud, käimasolevad tegevused ning kitsaskohad, kus probleemid ei ole veel lahenenud. Kõige selgemad tegevused puudutavad inseneriakadeemia loomist, et tugevdada huvi tööjõu puudujäägiga tehniliste erialade vastu. Kutseõppesse vastuvõetute arvus ei ole veel soovitud muutusi näha, näiteks autoerialade vastuvõetute arv ei ole vähenenud ja teistel tehnilistel erialadel ei ole vastuvõetute arv kasvanud. Samal ajal on mitme kitsaskoha leevendamisel takistused, näiteks piiratud rahastusvõimaluste tõttu või on muudatuste mõju aeganõudev.

• Inseneride nappus. Inseneride järelkasvu toetamiseks on loodud inseneriakadeemia – valdkondadeülene koostööraamistik, mille eesmärk on suurendada noorte huvi tehnikaalade vastu ja tagada inseneriharidusega töötajate parem vastavus tööjõuvajadustele. See loob tugevamad eeldused pikaajaliseks mõjuks, kuid järelkasvu kujunemist mõjutavad veel reaalainete madal tase üldhariduses ja tehnoloogiaõpetajate nappus.

• Kõrgharidusega tehnikaerialade lõpetajate nappus. Tehnikaerialade kõrgharidusõppe lõpetajate arvu suurendamiseks on rakendatud toetavaid tegevusi. Kõrgkoolid ja partnerid panustavad õpingute lõpetamist toetavatesse meetmetesse. Samas ilmneb tagasisidest, et vastuvõtu suurendamine sõltub mõnel tehnikaerialal täiendavast rahastusest, näiteks õppeks vajalikku taristu loomisest, ning õppejõudude olemasolust ja arendamisest. Vastuvõetute arv kõrghariduses tehnikaaladel on viimastel aastatel kasvanud.

• Elektroonikaalane kõrgharidus. Elektroonika valdkonna õpet, sealhulgas magistriõpet ja mikrokvalifikatsioone, propageeritakse aktiivselt. Elektroonikaalasesse kõrgharidusõppesse vastuvõetute arv on jäänud samaks ja lõpetajate arv kasvanud 5%. Elektroonikaga seonduvasse magistriõppesse vastuvõetute arv on kasvanud veerandi võrra (26%), kuid bakalaureuse tasemel vähenenud viiendiku võrra.

• Üldhariduse tugevdamine kutseõppes ja reaalainete tugevdamine üldhariduses. Kutsehariduse tehniliste erialade õppekavades on suurendatud üldhariduse mahtu ning loodud võimalused süvendatud õppeks, mis toetab riigieksamite edukamat sooritamist ja õpingute jätkamist kõrghariduses. 2025/2026. õppeaastast avati esimesed uued nelja-aastased laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad, mis annavad parema ettevalmistuse tööturul edaspidi rakenduda või jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Analüüsitud on õpilaste kitsa või laia matemaatika valimise põhjuseid, kuid tagasiside põhjal ei selgu, et eraldi analüüsitaks eksamivaliku mõju noorte karjääriteedele.

• Erialase haridusega tootmistöötajate nappus. Laiendatud on tasuta õppimise võimalusi puudujäägiga erialadel, sealhulgas mehaanika, metallitöö, automaatika ja elektroonika erialal. Samas rõhutavad erialaliidud, et vastuvõtu suurendamine üksi ei lahenda probleemi, kui paralleelselt ei tegeleta noorte motivatsiooni ja teadlikkuse kujundamisega. Samuti on kitsaskohaks lastevanemate hoiakud, piirkondlikud erisused ja praktikakorraldus.

• Autoerialade koolituspakkumine. Autoerialade puhul on automaalri erialale vastuvõetute arv vähenenud, kuid oodatust väiksemas mahus. Mootorsõidukitehniku õppesse vastuvõetute arv on vastupidiselt ettepanekule suurenenud. Diagnostiku erialale vastuvõetute arv on kahanenud, mis ei ole tööjõuvajadusega kooskõlas. Autoerialade ühise eestikeelse e-õppekeskkonna loomine on alles ettevalmistavas faasis, vajadusi kaardistatakse. Ettepanekud vajavad jätkuvat tähelepanu.

• Õhusõiduki hooldustehniku kutseõpe. Õhusõiduki hooldustehniku kutseõppe laiendamiseks B- kategooria tasemele on tegevustoetus kavandatud. Samas ei kata praegune rahastus praktilise õppe kulusid, mistõttu sõltub praktiline õpe ettevõtete valmisolekust kulud katta.

• Elektroonikaalane kutseõpe ja täienduskoolitus. Elektroonikaalase kutseõppe puhul on tasuta õppesse sisenemise piiranguid leevendatud. See loob eeldused, et valdkonda jõuab rohkem sobiva ettevalmistusega töötajaid. Elektroonikaalaseid täienduskoolitusi pakutakse nii riiklike meetmete kui ka tööturuteenuste kaudu, samas sõltub kitsaskoha leevenemine koolituspakkumise järjepidevusest ning piirkondlikust kättesaadavusest.

• Välistööjõu kasutamine. 2026. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud välismaalaste seaduse muudatused lihtsustavad välistööjõu värbamist tööjõupuudusega tegevusaladel. See aitab leevendada tööjõusurvet nii inseneride kui ka oskustöötajate puhul. Samas ei asenda see kohaliku järelkasvu arendamist, vaid on pigem toetav meede.

Joonisel 7 on esitatud kokkuvõtlik ülevaade ettepanekute elluviimise staatuse kohta. Enamik ettepanekutest on kas töös või tehtud. Ühe ettepaneku puhul on hinnang „Ei ole plaanis“, kuna see ei ole prioriteetne.